Hiina andis WTO vaidlusega USA sanktsioonidele tagasilöögi

Hiina on andnud tagasilöögi USA karmile kiipide ekspordikontrollile, esitades vaidluse Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ja eskaleerides kahe riigi vahelist tehnoloogiasõda.

Hiina kaubandusministeerium teatas esmaspäeval, et tema WTO kaebus on õigustatud ja vajalik meede tema “seaduslike õiguste ja huvide” kaitsmiseks pärast seda, kui USA kaubandusministeerium kehtestas oktoobri alguses sanktsioonid, et raskendada Hiinal täiustatud pooljuhtide ostmist või väljatöötamist.

“Asi on vähemalt selles, et Hiina on vastu, et teda peetakse ülemaailmse kaubanduse maailmas hoolimatuks mängijaks,” ütles Hogan Lovellsi USA-Hiina kaubandusekspert Ben Kostsheva.

Kaebus on esimene samm WTO vahendusprotsessis, mille käigus suunatakse juhtum tavaliselt apellatsioonikogule. Kuid organ on liikmesriikidevaheliste erimeelsuste tõttu ootele pandud ja Kostsheva ütles, et Hiina kaebusel ei ole tõenäoliselt õiguslikke tagajärgi, kui rühmitus oma tööd ei jätka.

See samm tehti vaid nädalad pärast seda, kui USA president Joe Biden ja tema Hiina kolleeg Xi Jinping kasutasid oma esimest näost näkku kohtumist juhtidena, et väljendada ühist soovi parandada suhteid maailma kahe suurima majanduse vahel pärast suhete langemist aastakümneteks miinimumini.

Ka Hiina kaebus tuleb vaid mõni päev pärast ajaloolist otsust, millega WTO komisjon toetas Pekingit Washingtoni vastu. 9. detsembril avaldatud raportis teatas WTO, et USA-l puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et Trumpi administratsiooni 2018. aasta tollitariifid Hiinast ja mujalt pärit terasele ja alumiiniumile olid vajalikud nende riikliku julgeoleku kaitsmiseks.

“Hiina valitsus teadis, et see on tulemas ja peaaegu kindlasti eeldas, et ta tugevdab oma positsiooni ekspordikontrolli küsimuses,” ütles lääne kaubandusametnik.

Ekspordikontrolli eesmärk oli takistada Hiinal kasutamast Ameerika kõrgtehnoloogiat sõjalistel eesmärkidel, näiteks tuumalõhkepeade modelleerimiseks ja ülihelikiirusega relvade tootmiseks.

Need meetmed takistavad USA ettevõtetel tehnoloogiat eksportimast Hiina kontsernidele, mis toodavad suure jõudlusega kiipe praktiliselt kõikidele kaasaegsetele seadmetele, sealhulgas uusimatele elektriautodele, nutitelefonidele ja tehisintellektile.

USA kaubandusesindaja pressiesindaja ütles: “Nagu oleme Hiina Rahvavabariiki juba teavitanud, on need suunatud tegevused seotud riikliku julgeolekuga ja WTO ei ole sobiv foorum riikliku julgeolekuga seotud küsimuste arutamiseks.”

Ekspordikontroll raputas selle avalikustamisel ülemaailmset pooljuhtide tarneahelat, ähvardades kaotada maailma suurimate tehnoloogiakontsernide aastakümnete pikkused investeeringud Hiinasse.

Alates 2012. aasta võimuletulekust on Xi seadnud oma majanduskava keskmesse Hiina vabastamise sõltuvusest välismaistest kiibidest. Pärast ekspordikontrolli väljakuulutamist on Peking suurendanud kulutusi teadus- ja arendustegevusele, et võidelda oma tehnoloogiatööstuse blokaadiga.

Kodumaised tehnoloogiahiiglased Alibaba ja Tencent on kaasatud koos riigi toetatud rühmadega, nagu Hiina Teaduste Akadeemia, et luua pooljuhtide intellektuaalomandit, mis annab riigile mõjuvõimu.

Hiina kiipide tootmise meistrid, nagu Semiconductor Manufacturing International, Yangtze Memory Technology ja Hua Hong Semiconductor, on samuti viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Siiski sõltuvad kontsernid mõne põhilise kiibi konstruktsiooni põhielemendi ja nende valmistamise seadmete osas välismaistest ettevõtetest.

Teise märgina ekspordikontrolli mõjust on kahe asjaga otseselt kursis oleva inimese sõnul Californias asuv kiibi valmistamise seadmete tarnija Lam Research alustanud Hiinas töötajate koondamist.

Ühe olukorraga kursis oleva inimese sõnul on kõige rohkem kannatada saanud Hiina tootmisettevõtetele teenuseid pakkuvad meeskonnad.

USA peab läbirääkimisi ka Jaapani ja Hollandiga ekspordikontrolli lepingu üle, mille kohaselt riigid keelavad oma ettevõtetel müüa tööriistu Hiina täiustatud pooljuhtide jaoks kiipide valmistamiseks. Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ütles esmaspäeval, et USA peab oma partneritega läbirääkimisi “laiaulatusliku kokkuleppe” üle Hiina suhtes.