ÜRO hakkab jahtima suurimaid metaaniheite allikaid

ÜRO käivitab peagi metaaniheite seireplatvormi. Süsteem, mis koondab andmeid paljudest allikatest.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon valmistub käivitama uut kõrgtehnoloogilist kosmosesüsteemi suurimate metaanisaasteainete jälgimiseks. Teade tehti COP27 kliimakonverentsi ajal. ÜRO platvorm nimega Methane Alert and Response System (MARS) pakub “neutraalset ja usaldusväärset” analüütilist statistikat selle gaasi kohta, mis on suuresti vastutav kliimamuutuste eest. See peaks käivitama 2023. aastal.

ÜRO käivitab peagi metaaniheite seireplatvormi

Satelliidiandmeid kasutades jälgib süsteem suuremaid heitkoguseid ja avaldab andmeid metaani lekete kohta. Seejärel võtab rahvusvaheline organisatsioon ühendust enim metaani paiskavate valitsuste, ettevõtete ja operaatoritega, et oma heitkoguseid vähendada, misjärel andmed avalikustatakse. See on “esimene avalikult kättesaadav ülemaailmne süsteem, mis suudab siduda metaani tuvastamise teavitusprotsessidega”, selgitab ÜRO.

See on oluline samm kliimamuutuste jälgimisel, kuid praegu puudub mehhanism, mis sundiks metaaniheitjaid oma reostust peatama. Osalejaid kutsutakse osalema ÜRO heitkoguste vähendamise operatsioonidel. Süsteemi on rahastanud ka Euroopa Komisjon, USA valitsus, Global Methane Hub ja eelkõige Bezos Earth Foundation.

National Oceanic and Atmospheric Association (NOAA) andmetel on metaan suuruselt teine ​​globaalse soojenemise põhjustaja ja üks murettekitavamaid kasvuhoonegaase, mis hoiab meie planeedi pinnal soojust kinni 28 korda rohkem kui süsinikdioksiid. Samuti suureneb see iga aastaga ja 2021. aastast saab selle kasvu rekordaasta alates 1983. aastast.

Süsteem, mis koondab andmeid paljudest allikatest

Isegi nii suurte koguste puhul pole metaanireostuse põhjuse leidmine lihtne. Nagu Mashable’i ajakirjanik Mark Kaufman selgitas: “Metaan võib pärineda erinevatest kaudsetest allikatest, mida on väga raske jälgida… Metaaniheitmete allikad hõlmavad lenduvaid gaase (näiteks metaani lekkeid naftapuurkaevudest) ja kaugetest allikatest pärinevat metaani. bioloogilised allikad (näiteks märgalade lagunevad taimed). Atmosfääriteadlased saavad kindlaks teha, millal metaan pärineb bioloogilistest allikatest, mitte fossiilkütustest. Kuid teadlastel on raske eristada erinevaid bioloogilisi allikaid.

Teadlased on atmosfääri siseneva metaani koguse jälgimiseks kasutanud erinevaid meetodeid. “Nende heitkoguste jälgimiseks ja hindamiseks koguvad eksperdid heiteandmeid riikidest üle maailma, jälgivad kosmoseheiteid, kasutavad lennukitelt, antennidelt ja autodelt kogutud andmeid ning palju muud,” ütleb Mark Kaufman.

ÜRO MARSi algatus ühendab need süsteemid üheks platvormiks, kasutades NASA ning Euroopa, Saksamaa ja Itaalia kosmoseagentuuride andmeid. Tulevikus hõlmab see süsteem ka erasatelliitoperaatorite andmeid, vahendab Associated Press.

Mitme metaanituvastussüsteemi integreerimise ja ÜRO toel on MARS-programm vääriline jätk sellele suurele võitlusele, mida maailm peab kliimasaaste vastu.

Kliimamuutuste vastu võitlemiseks metaaniheitmete vähendamise kaudu käivitame #COP27 metaani hoiatus- ja reageerimissüsteemi ?️ .

MARS hoiatab valitsusi ning nafta- ja gaasiettevõtjaid suurte metaaniallikate eest, et hõlbustada selle tugeva gaasi kiiret ja läbipaistvat leevendamist. #CutMethan pic.twitter.com/gS5qO5MhNb

— Rahvusvaheline metaaniheitmete vaatluskeskus (IMEO) (@MethaneData) 11. november 2022