Inteli kaasasutaja Gordon Moore suri 94-aastaselt

Inteli kaasasutaja ja endine tegevjuht Gordon Moore on surnud. Me võlgneme talle kuulsa Moore’i seaduse.

Inteli kaasasutaja ja endine tegevjuht Gordon Moore suri 94-aastaselt . Ta oli Intel Trinity viimane liige koos asutaja Robert Noyce’i ja nende esimese töötaja Andy Grove’iga. Gordon Moore ja Robert Noyce olid varem töötanud koos transistori kaasleiutaja William Shockleyga, enne kui aitasid leida Fairchild Semiconductorit. 1968. aastal asutasid kaks sõpra oma ettevõtte NM Electronics, millest hiljem sai Intel.

Inteli kaasasutaja ja endine tegevjuht Gordon Moore sureb

Mõni aasta varem, 1965. aastal, oli Gordon Moore kirjutanud artikli, milles kirjeldas oma nägemust arvutite miniaturiseerimisest. Täpsemalt ennustas ta, et transistoride arv integraallülituses kahekordistub igal aastal, mis toob kaasa üha väiksemate ja suurema jõudlusega kiipide loomise ja tootmise, mis omakorda toob kaasa arvukaid tehnoloogilisi edusamme. Seda ennustust nimetati kiiresti “Moore’i seaduseks” ja see osutus paljude aastate jooksul üsna täpseks. 1975. aastaks korrigeeris ta oma hinnangut: transistoride arv kahekordistus iga kahe aasta tagant ja viimastel aastatel näib, et suuremad kiibitootjad on eriarvamusel selles, kas Moore’i seadus ikka kehtib.

Me võlgneme talle kuulsa Moore’i seaduse

1979. aastal nimetati Gordon Moore Inteli esimeheks ja tegevjuhiks, enne kui ta lahkus sellelt viimaselt ametikohalt aastal 1987. Ta töötas vahendajana Robert Noyce’i ja Andy Grove’i vahel ning just Andy Grove otsustas, et Intel peaks keskenduma mikroprotsessoritele ja unustama oma tegevuse mäluturul. Ülejäänu, nagu öeldakse, on ajalugu. Enne kui Gordon Moore 2006. aastal Inteli ärist täielikult pensionile läks, lõi ta koos abikaasaga 5 miljardi dollari suuruse Gordoni ja Betty Moore’i fondi. Nende sihtasutus on teenindanud mitmesuguseid keskkonnaalgatusi, peamiselt San Francisco lahe piirkonnas, ning annetanud paljudele teadus- ja tehnoloogiakoolidele.